PEEGELPILDID

Ühiskonna jätkusuutlikkust saab mõõta sellega, kuidas see suhtub oma lastesse. Ja teisest küljest – lapsed on ühiskonna peegelpilt. Iga investeering laste kasvatusse ja haridusse on alati investeering ühiskonna jätkusuutlikkusse. Ja siin loeb iga laps!

Milline on „lapseksolemine“ ja „täiskasvanuks saamine“ EUROOPAS ja EESTIS tänasel päeval?

On fakt, et ühiskondlikus struktuuris on märgata mõrasid. Sündide arv on järjest madalam,  vanemate inimeste osakaal ühiskonnas kasvab kiiresti ning keskmine eluiga peaks veelgi pikenema. Vastavalt sellele peab tulevikus üha vähem töötavaid noori inimesi toetama pensionieas inimesi üha pikemat aega. Rohkem kui kunagi varem vajatakse loomingulist, tulemustele orienteeritud ja õpihimulist järelkasvu. Lisaks veel loomulikult rahulikku ja võimalusterohket keskkonda, mis arendaks talente eesmärgipäraselt ning avaks teed uutele ideedele ja kontseptsioonidele.

Kuid üha enam lapsi ei saa „kodust kaasa“ peaaegu mingeid perspektiive. Neil kas ei ole vabadust või ei koge nad vajalikku toetust, et oma andeid arendada. 2007. aasta Saksamaa laste aruanne (Kinderreport 2007) märgib, et Saksamaal elab enam kui 2,5 miljonit tüdrukut ja poissi sotsiaalabist - see tähendab iga 6. laps. Eesti kohta on noorte seireraamatus (2013) hirmutavate näitajatena 2012. aastast välja toodud 15–19-aastaste noorte kõrget töötust, kasvavat mitteõppivate ja mittetöötavate noorte arvu, kõrget suhtelise vaesuse määra 16–24-aastaste noorte hulgas. Statistikaameti andmetel polnud 2011. aastal 12.4% noortest vanuses 15 kuni 24 haaratud haridusse, tööturule ega väljaõppesse (Leino et al. 2013).

Pidevas puuduses või vaesuses elamisel on sageli saatuslikud tagajärjed, mis mõjutavad kogu ülejäänud elu: neil lastel avalduvad juba kooli minnes käitumisraskused, osa neist jääb klassikursust kordama või lahkub koolist enneaegselt – omandamata põhiharidustki. Vähe sellest: lapsed, kes on pärit sotsiaalselt alatoimivatest perekondadest, toituvad ebatervislikumalt ja liiguvad vähem, mis võib nende tervist ja tulemuslikkust juba varajases lapseeas kahjustada ning vähendab nende võimalusi toimetulekuks tänapäeva kasvavate nõudmistega ühiskonnas.

Raske lapsepõlv või problemaatiline elukeskkond ei pea aga saama saatuslikuks. Lastele, noortele ning perekondadele leidub tänapäeval palju erinevaid äraproovitud/tõenduspõhiseid ning individuaalseid meetmeid, mis aitavad lahendada kriisisituatsioone, leida võimalusi end edasi arendada ning mõtestatud ja rahuldustpakkuvat elu elada. Niisiis vaadakem tulevikus mitte ainult tähelepanelikumalt meie lapsi, vaid vaadakem koos läbi ka probleemide põhjused ja muutkem seeläbi tulevikku!